G & R Austraalias: november 2014

HEY HEY, juba on käes november - Gerda sünnipäevakuu, mis möödub see aasta esimest korda ilma lumeta (:
Aeg lippab siin nii ruttu, et kodust on eemal oldud juba 2 kuud, tunne on, nagu oleks eelmine nädal saabunud siia.
Koduigatsust õnneks peal pole veel - kuna vaba aega palju pole, kui on, siis läheb see aeg ka nii kiiresti, et ei jõua mõeldagi millelegi...käime tööl, teeme trenni - tõesti ei tea, miks siinpool maakera aeg kiiremini kuidagi liigub kui kodus :D

1. "Your only limit is you"

Mina (Gerda) otsustasin end kokku võtta ja aktiivselt jooksmas hakata käima, kui terve aasta on antud võimalus väjas treenida selliste lux ilmadega, siis on häbi seda raisku lasta.. (:
Kuna meil on juba see aasta teine suvi algamas, siis peab teiseks suveks ruttu ka vormi saama.

Mulle on alati meeldinud joosta - vahepeal tulevad pausid sisse, siis tuleb jäle tuhin peale, teinekord pole võhma jne jne, nagu ikka!

Aga oktoobri lõpus sain siiski ühe eneseületusega hakkama ja jooksin oma esimesed 10km jutti 1 tunniga, jess! :))) ... ja loomulikult ei jää üks ilma teiseta, nii tuli ka novembri alguses sama distants!

Tõestan ka ikka end:

Oktoobri kogu distantsiks tuli kokku 51,16 km - uus challenge novembris kogub juba tuure! (:

2. Melbourne Cup 4.11.2014 in Perth Racing, Ascot

Gerda: Kuna läksin oktoobris agentuuri Pinnacle People, kus koolitati mind natuke, et saaksin käia erinevates kohtades vahel lisa tööl ettekandjana, siis seekord saadeti meie agentuurist kuskil 100 töötajat ühele suurele hobuste võidusõidu üritusele, panin ka endal kuupäeva lukku, et seal töötada.

Mida see endast kujutab?

Seda võidusõitu peetakse Melbourne-is, kus on see päev lausa riiklik püha, teistes linnades võetakse lihtsalt töölt vabad päevad ja minnakse suurte seltskondadega või töökaaslastega erinevatesse söögikohtadesse aega veetma (loe: jooma) ja põhiline: panustama hobuste peale.

Kõige selle juures riietuvad naised end uhketesse kleitidesse ja kantakse igasugu erinevaid juuksekaunistusi või kübaraid (nagu vanasti oli kombeks) - üks näide selle päeva stiilist:

Austraallased tahavad sellest oma traditsiooni teha, sest see sai juba alguse 1861. aastal ja toimub üks kord aastas. Seda tähistatakse suurelt üle riigi, seega sain siis esimest korda selles melus olla kui töötaja Perthis kohalikul hobuste võidusõidu raja ääres, kuhu oli tekitatud suur ala telkidega. Kuna töötajaid erinevatest agentuuridest meeeeeletult, siis jagati kõik erinevatesse telkidesse.

Esimest korda sain käe soojaks köögi abilisena. Kusjuures olen päris õnnelik selle üle, sest ettekandjana poleks ma tahtnud olla selle suure ala peal- teenindama ümmarguseid laudu, kus kõik purjus inimesed istuvad külg külje kõrval ja siis viima ja tooma 3-5 taldrikut korraga käes!

Meie poole peal oli 350 inimest - seega köögiabilisena aitasime ühte kokka, panime siis end ritta, et 350 taldrikut söögid peale saaks: üks pani kastme, teine kana, kolmas porgandi jne...Ja nii järjest läksid taldrikud ettekandjate käte peal non-stop rivis klientideni :D

Üks asi mida me imestasime paari neiuga, oli vaade sellest, kuidas mõned aasialased, kes taldrikutelt toidujäänuseid maha lükkasid prügikasti, sõna otseses mõttes võtsid sealt kellegi järele jäänud kana tüki või shokolaadi tordi tüki ja need oma suhu lükkasid - no appi!!

Uskuge või mitte, aga eri telkides käiakse oma koha eest välja 200-300 AU$ - seega päev läbi alkoholi, söömist ja hobuste peale panustamist :)

Eestis võiks ka keegi taolise uue traditsiooni välja mõelda - oleks jälle üks püha rohkem, haha :`)

Mõned pildid üritusest:

Kuna tööajal telefonid on keelatud, siis kiire uduse klõpsu sain meie telgist siiski teha

Ürituse lõppedes tegid ikka päris paljud viisakad naised omal margi täis

purjuspäi maas vedeledes.. :)

Illustreeriv pilt võidusõidust

Seekordne Cup lõppes aga natuke kurvalt, kuna üks võistleja kahjuks ka hukkus võisteldes.

3. Next step - Romm sai paremale töökohale uues firmas!

Romm: Kuna vana töökoht ei sobinud minu iseloomuga mitte törts, siis oli aeg töökohta vahetada... Miks ei sobi? Kes teab, kes mitte - siis ma pole selline inimene, kellele meeldib objektil kummi venitada ja võibolla, et kolm korda enda telefoni akut laadida päeva jooksul. Viimased kaks nädalat möödusid nii, et tegin võib-olla reaalselt 104st töötunnist 30h ülejäänud aeg passimine, mulisemine ja vaatamine kuidas 77-aastane objektijuht greideriga tööd teeb.

Kolmapäeval sain kirja ühest agentuurist ja neljapäeval lendasin kohale ja rääkisin kutiga oma palga jutud ja kõik muud ära ja reede oli proovipäev (vanas kohas sain ka palka kuna olin haige reedel) :D Läksin siis suuremasse firmasse MGC Civil ja sain tunda mis asi on töö! Olin päev otsa busy möllates ekskavaatori ja laaduriga!

Kuna pidin algselt minema sinna ekskavaatori operaatoriks, siis lubati, et mulle tuleb kõige parem ja vingem ekskavaator objektil- seniks ole hea, tee laaduriga tööd!

Laupäeval tuli küll 35-tonnine ekskavaator kohale, kuid siis oli vaja laaduri tööd rohkem teha, seega ei kasutanud ekskavaatorit laupäeval.

Esmaspäeval siis asusin rõõmsalt oma Hitachi-sse: tegin ilusti kõik puhtaks (nüüd olen päev otsa sokkidega kabiinis), et oleks endal mõnus olla. Nüüd olen 3 päeva opereerinud selle masinaga ja pean mainima, et tunnid tööl lendavad sama kiirelt kui öösel magades, kuradi mõnus masin!

Objektijuht on rohekm kui poole noorem eelmisest ehk 36 ja sellest ka kiiremad ja mõistlikumad ülesanded. Nädalas pakuvad ülemused ikka paar korda päeva lõpus õlut ka, mis teeb veel eriti rõõmsaks päeva lõpus.

Kokkuvõttes saan nüüd lõpuks tööd teha ja aeg lendab! Agentuurist lubati selle sama firma poolt veel mulle ka lammutust, kuid see selgub sellel või järgmisel nädalal, mis sellest saab.

4. Ostsime oma esimese auto!

Nagu ikka Austraalias koha peal kombeks, siis Romm tahtis ka auto ostu ära proovida :)
Kaubeldes paar päeva, siis saime täna auto kätte: Toyota Hilux Surf maastur.

Kuna Romm soovis oma tüdrukule off-road`i näidata, siis käisime ka pehmes liivas otse ära, ega me ei teadnud, et see nii pehme on, et sinna kinni võiks jääda. Vajus liiva sisse ära ja paari kiirema hooga saime tagasi tee peale :D haha!!