HEAD UUT AASTAT TEILE KALLID BLOGI LUGEJAD
ja alustame esimese postitusega 2015. aastal!
HAPPY NEW YEAR TO EVERYONE and let´s start with our first post in 2015!
8 days - enough of mango farm in Carnarvon!
Pärast 8ndat päeva farmis selgus, et selleks korraks on meie töö seal lõppenud.
Jah, te lugesite õigesti - 88st päevast ametlikult 8 päeva on kirjas- "jess" !
After 8th day in the farm we found out, that our work there is done - 8 days of 88 is officially done- wow!
Carnarvonis algas meie lugu sellest, et pidime leidma endale kõigepealt öömaja, kuulsime kohalikust Backpackers-i hostelist (Port Hotel), seega proovisime sinna tuba saada, kuna ei olnud veel ümbruskonnaga nii tuttav, et teada mõnda paremat kohta. Sisenedes hotelli, oli tunne nagu oleks ühte viisakasse lauta sissse astunud.
Toad olid kõik teisel korrusel, puust põrandad, krigisesid-kragisesid, euro-remondist pole õrna haisu ka (siinkohal tuli kohe meelde, kui Romm ei saanud toa ust kinni, siis lihtsalt lõi selle jõuga kinni - uks oleks peaaegu lihtsalt eest ära lennanud- haha).
Toa eest pidime välja käima nädala eest 330 AU$ ?!?! Hotellis puudus Wi-Fi, üks kord pesu pesemine maksis ka 5 AU$.. nagu mille eest küsitakse sellises kohas sellist kirvehinda - kallim kui Perthis nädala üür kõigi luksustega.
Meiega koos ööbis hotellis ca 10-15 teist farmitajat - ka 2 soome kutti sealhulgas. Köök oli meil ühine (pildilt näete)... mis oli meie jaoks kõige hullem koht seal hotellis, sest öösiti see lihtsalt KUBISES prussakatest ja kui hommikul kööki minna, siis iga nõu, mille kuskilt üles tõstad, vudivad prussakad igasse ilmakaarde laiali... tekitab kohe parema söögiisu :) !
Ja nädala lõpuks polnud võimalik leida odavamat ööbimiskohta, seega oli see ainuke variant seal esialgu ööbimiseks ajutiselt. Siin on pildid:
In Carnarvon we first had to look for a place to stay- we heard about the Backpacker Port Hotel, so we went there, when we step into it, we had a feeling like stepping into some polite barn - the floors were creaking, no smell of euro-repair (I just remembered when Romm was trying to close the door and it just didnt, so he gave to that nice angry push and it has literally would have came off-haha).
We had to pay 330 AU$ in a week for that - there was no Wi-Fi, extra cost 5 AU$ to wash laundry - like for what ?!? More expensive than in Perth, where we had all the luxury.
There were about 10-15 people besides us, with who we had to share the kitchen, which was the most worse place in the hotel, because there were cockroaches all over the place (they gathered there in night time), to come and surprise us in the early morning and in a daytime - our appetite just grow there- haha! :)
well try to sleep in this room!
Ed Hardy pillowcases and stuff.. cool, haha
Thats the door that Romm might had broken :D
The home of cockroaches!
Ewww!
Mango Farm
Ja nüüd siis natuke meie esimesest kogemusest farmis mangodega: see farm on kohalik perefirma, suhteliselt väikese tööjõuga (meie, üks eesti paar, üks eesti tüdruk ja prantuse kuttm kes mitte muffigi inglise keelt ei jaganud), mulle (Gerda) anti töö ülesandeks lõigata oksad ära võimalikult mango lähedalt ja puhastada need - väga lihtne töö, aga tüütu liinitöö, õnneks pidin seda tegema ainult varjus kuuri all. Romm pidi koos teistega korjama mangosid spetsiaalse tööriistaga puude otsast, pärast mida siis need toimetatigi kuuri alla minule üle töötlemiseks.
NB! Gerdale tekkis käte peale mango lööve (mango rash), mis pidi päris paljudele allergiat tekitama, sest kui oks liiga lähedalt mango juurest ära murda, pritsib sealt mangosapp välja, mis tekitabki allergiat nahale sattudes. Õnneks oli Gerdal selle kergem versioon, aga paljudel läheb nägu paiste, ei saa normaalselt hingata, sügelevad üleni jne - paljud on sellega ka haiglas käinud, nii et hoiatuseks ja teadmiseks teistelegi!
Tunde saime päevas kirja mõlemad ainult 5-7h, väga vähe. Paari päeva pärast ei tundunud enam farmerid meile nii sümpaatsetena, oli aru saada, et nad arvavad endast väga palju ja kõik teised tundusid nagu talla-alused neile, keegi midagi vastu öelda ei julgenud, aga meie siiski ütlesime, mida arvame. Hakkasid palgaga jamama, rääkides üks kord üht, teine kord teist, ei andnud nad nii palju tunde meile, nagu väidetud - peale selliseid pisiasju tuli küll isu muu koht leida.
Pärast nädalat ütles Romm, et lahkub farmist, kuna talle pakuti oma erialal tööl pikkade töötundidega (ja olgem ausad, Romm ei ole mangokorjaja eriti - haha), siis tuli farmerite poolt vastu, et Gerdal oleks ka ainult paar päeva veel tööd (tore, et sama päev ei andnud sellest teada) - algselt lubati, et meile on tööd jaanuari lõpuni. Okei, leeegid siit farmist ja ruttu, samal päeval kohe - uskuge või mitte, aga palk anti meile kätte palgatšekkidena (nagu filmis ainult näinud oleme).
Mis sajandil me elame? :)
So now a little about our first experience in mango farm: local family company with a small amount of workers (we, one estonian girl & french guy & estonian couple). I (Gerda) had to cut the branches off near the mangoes and Romm had to pick them with others.
Gerda got a mango rash - which is quite popular among many people, who work with mangoes. If you cut off the branch too close from the mango, it literally squirts the mango sap, what causes the allergy. Fortunately Gerda got the easier way, just the arms were itching, but some get it much worser - breathing difficulties, all the body is itching e.t.c, so they end in the hospital - so must be careful with that . just letting others know, as well!
Anyway we just got 5-7 working hours per day - thats too little! We also got many more problems with the farmers and in the end of first week they told us that the work will end to us anyway in couple of days - well, thanks for not letting us know that in the lasy day! They promised us it will actually end in the end of January. So we quit the farm (well, Romm isnt actually a mango picker as well - haha). And we got our salary in cash receipts, what we have just seen in the films!
What century we are living in? :)
Mango tree
(they have there around 8 different sorts of mangoes)
French guy picking mangoes
Here starts Gerda´s job to cut off the branches
Here you can see the process of sorting mangoes
Bye to a great 2014 and welcome wonderful 2015 in Coral Bay!
Kuna meie asusime sellises mõttetus kohas nagu Carnarvon aastavahetusel, siis pidime leidma mingi laheda koha, kus vana aasta ära saata ja uus ning parem vastu võtta - see imeline koht oli vaid 240km kaugusel ja nimeks CORAL BAY.
Ilmselgelt otsustasime sinna minna välgukiirusel, mis tähendab, et meil polnud kindlat kohtagi, kus seal ööbida, sest see on suhteliselt väike kuurort korallsinise ookeani ääres, kus alati kõik kämpingukohad on täis broneeritudjõuludel ja aastavahetusel - aga ikka tuleb minna ja proovida! Õnneks olime õnnega koos ja just tühistati üks autokoht kämpingus, seega korgid lahti ja väike puhkus võis alata!
Kuna jõudsime suhteliselt hiljem kohale 31. detsembril, siis korraldasime endale mõnusa õhtusöögi kohalikus restoranis koos veiniga ning uue aasta võtsime seekord vastu ilma ilutulestikuta, sest väiksemates kohtades ei korraldatagi viimast. Tõsi küll, ka heast seltskonnast/sõpradest tundsime puudust - seega järgmine aasta me loodame, et sellest puudust ei tule - jah, teid peame silmas! :)
The beginning of the evening.. :))
Beef burger, prawn pasta &
Oyster Bay Sauvignon Blanc
- perfect!
AGA, vähemalt võtsime oma 2015. aasta vastu hoopis teistmoodi kui kunagi varem - teisel pool maakera, Austraalias, Coral Bay-s, kus on tõesti korallsinine vesi ja sooja on 40 kraadi, lihtsalt viska pikali ja mõnule teineteise seltsis - selline oli meie 1. jaanuari päev!
As we were located in this pointless place called Carnarvon, we had to go somewhere special to celebrate the new 2015 year and this place was awesome Coral Bay, what offered us beautiful coral blue water, soft sand beach and caravan park - that was perfect to us to enjoy the change of the years and at least totally different from the previous ones! :)
So good to DO NOTHING :D
Let`s go snorkeling
Romm snorkeling
KARRATHA
Kuna töö mangofarmis oli lõppenud ja mujal farmides tööd leida polnud võimalik, siis tuli meil idee Carnarvonist jalga lasta ja veelgi 650km põhja poole liikuda - Karrathasse (mida kutsutakse ka miningu linnaks). Kohe esimesel õhtul saime kohaliku eestlase kontakti kaudu endale toa sobivasse majja, kus elab üks Aussi paar ja omanik on vanem saksa mees, kes pesitseb kuu aega siin ja kuu aega Victoria osariigis. Seega elamiskohaga meil vedas, on olemas ka bassein, mis läheb muidugi väga soojaks iga päev, kui termomeeter näitab varjus 47 kraadi... khkhmm :)
The pool in our new house
Why they even have termometres to -30,
if it is never going to happen here? :D
Here lives also dog Axel,
who cools himself on the flowebed..
Esmaspäeval, 5.jaanuaril oli terve päev täis töö-otsinguid, Gerda sai palju koristusfirmade kontakte ja Romm käis läbi erinevad agentuurid ja oma erialaga seotud firmad. Tööd siin kahjuks pole nii kerge leida, kui paljud väitsid. Kaevandustes on suhteliselt mõõn ja paljud pole veel puhkuseltki tagasi, ühesõnaga tööpõld alles saab jalad alla selle nädala jooksul siin Karrathas - ainult kannatust vaja.
Gerda sai tööle kohe teisel päeval koristusfirmas, mis on iseenesest lihtne töö hea tasu eest.
Peame ainult leidma need firmad aegamisi, kes ka saavad meile farmipäevad ära kirjutada.
Because the work ended in mango farm and there was no possibility to find work in other farms, we decided to get off from Carnarvon and go more 650km to north WA, to Karratha, what is known as mining city. On the first day we found a room in one share house to rent thanks to one local estonian girl contact, who helped us. Next day we spent finding a job, it is not so easy acutally here to find a job, because people just start coming back from holidays and they dont want to hire someone. Fortunately Gerda found a job on the second day in one cleaning company, easy work-good money, just have to get more longer hours now and we are slowly seeking the companies, who are able to write us the farm days, until that we just have to work somewhere. Romm is also searching the job in his speciality (minings, digging, operating heavy vehicles).
THANKS FOR KEEPING IN TOUCH WITH US AND OUR NEW YEAR WISH TO YOU ALL WOULD BE:
HAPPY NEW YEAR! HAVE MORE
IDEAS, SUCCESS, LOVE AND NEVER REGRET!
G & R
