Oleme nüüdseks juba Austraalias 2 nädalat viibinud kui tuli mõte koostada ikkagi blogi. Arvame, et väga palju jutustada küll ei viitsi kuna päevad mööduvad siin tõeliselt kiiresti, seega lisame rohkem pilte meie tegemistest.
Ärasaatmispidu
Ärasaatmispidu(sõpradele) jääb kindlasti kõigile alatiseks meelde, põhiline saun jäi küll ära, aga saime õnneks hakkama teise saunaga kuna Nr.1 saun sai natuke liiga kuum.
Enne ookeanit kerge külm tiik Tamboga
Mängud
Sander Päästetöid juhendamas
Tahaksime tänada kõiki neid, kes tulid kohale ning loodame, et kui tagasi tuleme kunagi, siis saame ka suitsusauna koos ära proovida.
Viimane päev Eestis (Barack Obama päev Eestis)
Viimasel päeval pidasime tähtsaks, et saaks koos perega käia lõunal ja süüa üks korralik ports Eesti toitu, rüübata veel võibolla, et viimane Eesti õlu! Tegime siis kerge jalutuskäigu Tallinna Vanalinnas ja sõime kõhud täis ning vaatasime ka tohutult suurt Barack Obama turvamist.
Lühidalt lennust Tallinn-Helsingi-Hong Kong- Perth
Kuna arvasime, et paar lisa kilo kohvris pole probleem, siis Tallinna lennujaamas selgus, et ikka on küll probleem. Hakkasime siis rõõmsalt valima mida kaasa ei võta... Jõudsime otsusele, et ärasaatmispeole toodud alkohoolsed joogid (muidugi mitte kõik) tuleb kohvrist kahjuks välja võtta. Jätsime kohvrisse ainult Vana Tallinna pudelid. Saime kohvri ära antud ning meie õnneks saime ilusti kohvrid Perthis kätte. Väga mõnus reisida, kui paned Eestis kohvri lindile ja näed seda alles Austraalias, mõnus!
Last Hugs
Kõige kurvem on muidugi jätta hüvasti perega kes nutavad või valavad pisaraid aga ei ole siin midagi nutta ega pisaraid valada kuna kõik läheb hästi! Täname ärasaatmise eest! :)
Kui viimased kallistused tehtud, liikusime vaikselt tax free alasse, kus Romm võttis viimase külma Alecoqi. Pärast seda siirdusime väikese mesilase peale, mis meid vist vähem kui 20 minutiga Soome toimetas.
Kui olime ilusti Soome jõudnud mesilasega ning õige värava ülesse leidnud, kust Hong-Kongi siirdume, siis oli Rommil jälle õudne õlle janu ning seega ei vaatand ta isegi hinda vaid ostis rahulikult kuskilt 10 eurose õlle (Lapin Kulta).. ei maitsenud nagu 10-eurone õlu.
Soomes ootasime max. 1h ning siis alustasime 10-tunnise lennuga Hong-Kongi. Lennuk oli 8 istme reaga airbus A330-30 (300-kohaline). Lennuk oli väga mugav ning toidud/joogid olid väga head. Kuna lendasime öösel, siis saime natukenegi magada ning vaatasime filme.
Hong-Kong
Jõudsime ilusti Hong-Kongi lennujaama, väga uhke ja uskumatult suur lennujaam! Vaatasime, et 2/3 inimestest kannab maske oma näo ees. Mõtlesime, et peseks ennast enam vähem vetsus puhtaks ning pärast seda olime värsked inimesed Hong- Kongis! Siis võtsime selle tripi ette, et leida värav kust kohast me välja saame liikuda :D Leidsime lõpuks väravad ülesse ning tegime isegi mingid linna vms. piletid endale ära.
Kui hakkasime väljapääsu juurde liikuma, siis kõndisime juba sinna 45 minutit. Seega mõtlesime, et kuna see lennujaam on suurem kui kõik Tallinna ja Tartu kaubanduskeskused kokku, siis ei hakka üldse kuhugi linna sisse ronima, kuna meil polnud ka väga palju aega. Seega nuusutasime selle õhu Hong-Kongis lihtsalt ära ja peab tõdema, et ei olnud üldse mõnus vaid räigelt umbne!
Kui hakkasime väljapääsu juurde liikuma, siis kõndisime juba sinna 45 minutit. Seega mõtlesime, et kuna see lennujaam on suurem kui kõik Tallinna ja Tartu kaubanduskeskused kokku, siis ei hakka üldse kuhugi linna sisse ronima, kuna meil polnud ka väga palju aega. Seega nuusutasime selle õhu Hong-Kongis lihtsalt ära ja peab tõdema, et ei olnud üldse mõnus vaid räigelt umbne!
Siis trippisime 2 tunnikest lennujaama poodides ringi ja läksime tegime kerge hiinaka mingis restos.
Peale seda läbisime passi ja pagasi kontrolli ja siis hakkasime otsima väravat kuhu me minema peame! Kui meie arvasime, et kõnnime passi kontrollist läbi ja siis jalutada mingi 10 minutit siis ei! Kõndisime mingi 30 minutit siis sõitsime rongiga kuskil 5 minutit, et saada õigesse terminali ning sealt uuesti 20 minutit kõndimist. Paras õhtune trenn oli. Siis selgus, et meie lennuk hilineb 1,5h, seega otsisime kohad, kus lebosse visata. Romm ei saanud lennukis magada siis magas keset lennujaama :)
Jäi üle lennata ainult veel Perthi, mis võttis 8 või 9 tundi. Perthis võttis meid vastu sõber Marko, kes viis meid lahkesti oma koju. Selleks, et saaksime ennast Perthis ülesse töötada, lubas ta meil olla tema kodus kauem kui 3 päeva (alguses plaanitud). Lennujaamades ei olnud kuskil ühtegi probleemi ning Perthis ei küsitud ega kontrollitud mitte midagi meilt, vaid kõndisime sirge seljaga läbi.
Jõudsime hommikul kell 8 Perthi ja kui olime Marko juurde jõudnud, siis viskasime kohe ennast magama kuna olime reisist väsind. Õhtul käisime King-Parkis, kust avanes linnale väga vinge pilt mis kutsus kohe pildistama.
Laupäeval läksime kohe siis linna endale pangakontot tegema ja telefonikaarte ostma. Kui kõik soovitasid osta kas Telstra või Optuse siis Romm valis täiesti võõra Amaysim-i kaardi, mis toimib väga kenasti. Gerdale ostsime Optuse kõnekaardi. Kui hakkasime Gerda Iphone-sse kaarti panema tulid kirjad ette, et ei saa kasutada telefoni. Kui mõtlesime natukene, siis tuli Gerdal meelde, et tal on novembri keskpaigani telefonil EMT lukk peal. Käisime siis paaris kohas Perthis uurimas, kas keegi võtaks maha luku ning siis selgus, et keegi ei saa võtta Eesti võrguoperaatori lukku maha!?? Plaanisime osta uue telefoni siis lihtsalt selleks paariks kuuks.
Pühapäevad on Austraalias täiesti 0 päevad, kuna siis ei toimu mitte kuskil mitte midagi, seega vorpisime Marko pool töökuulutusi teha ning panime need gumtree.com.au-sse ülesse. Juba esmaspäeval tuli kõne Rommile, et tahavad teda teisipäevast tööle! Seega reede 0 päev (magasime), laupäeval (telefon,pank), pühapäeval 0päev, esmaspäev asjaajamised (TFN, Whitecard). Seega Romm sai tööle väga ruttu, arvestades seda, et maandusime reedel ning ees oli nädalavahetus. Kes tahab tulla Austraaliasse, siis soovitame tulla esmaspäeval, kuna siis on terve nädal aega asju ajada ning saab ka helistada ise tööpakkujatele. Romm tööl 4 päevaga!
Esimeseks masinaks 20t laadur
Teisipäeval ärkas siis Romm kell 5 hommikul, et süüa ja siis tööle tormata! Kuna Romm pidi töö juures olema 6:30, siis ta pidi lahkuma kodust 5:30. Alguses tundus talle see võimatu plaan, kuna kõik nii võõras ning kartis seda sõitmist tööle aga sai hakkkama! Tegelikult on ülihead ühistranspordi võimalused ja ta saab tööle 45 minutiga!
Kui Romm objektile jõudis ja helistas objektijuhile, et kokku saadam siis tema juurde tuli esmapilgul selline 60 aastane mees ja hakkas rääkima kohe, mis vaja teha ning hakkas koolitama Rommi laaduri meheks :D Vana õpetades räägib: rattad ei tohi materjali võttes ringi käia! (endal 4 ratast käib ringi), näitas ja rääkis siis ära, et peab tegema tee nõlvasi ja hakkasin siis tegema. Läks tunnike- kaks mõõda, sain tööga valmis ning objektijuhile sobis ja ütles oled vastuvõetud.
1.proovilepanek
Töötan firmas, mis ehitab elamurajoone 0-st kuni astu sisse - ühesõnaga kinnisvara- arendus firma Mammoth Investments Pty Ltd. Samal firmal on ka oma farm ning tänu sellele saaksin ka oma kohustuslikud farmipäevad lihtsalt kirja. Pärast esimest täis pikka tööpäeva sain aru, et selles riigis ei kiirustata küll kuhugi, vaid aega on küllaga. Kui küsid objektijuhi käest, mis edasi teha, siis ütleb sulle- tee seda, aga ära tee nii kiiresti, see on su päeva töö! (reaalselt 2 tunni töö).
Esimesel nädalal pandi mind proovile ka ekskavaatori, bobic-u operaatorina.Seltskond tööl on kirju:
- Objektijuht (77 aastane)- arvan, et igaüks teab, millised inimesed sellises eas on.
- 2 iirlast (Mike 25a ja Derek 28a) - väga sõbralikud ja pullid vennad, kuid nende inglise keele släng on päris jube ja iga 3-s sõna on kindlasti roppus.
- Operaator ja abimees (Grandfather 62a) hüüdnime panim mina talle, kuna ei suutnud tema nime meeles hoida - nüüd kutsuvad kõik teda siis grandfatheriks :D varem kutsuti teda ka millionaire-ks, kuna vanal on Austraalias 3 maja, mida ta rendib + maja kus ta ise elab. Mees töötas 20 aastat kaevandustes, kuid ühel heal päeval kukkus ta oma õla nii puruks, et enam ei pääsend tervisekontrollist läbi. Nüüd siis on ta selles firmas, kus põhimõtteliselt ta lihtsalt on terve päeva seal ära kuna me ei saa lasta tal midagi teha, kuna tal õlg on jumala haige ikka veel. Seega käib asi nii, et tema toob vett ja meie noored töötame tema eest ka :D
- Kopajuht (fat man 26a)- muidugi me ei kutsu teda sellise nimega, kuid omavahel ikka räägime nii :D Kui mul kunagi õnnestub filmida seda, kuidas see mees kõnnib, siis see on tõsiselt naljakas, kõht on ees ikka nii raske, et vägisi tõmbab ikka maa poole.
- Max ja tema mehed (alltöövõtjad)- need mehed liigutavad juba ennast kiiremini ja teevad tööd ka, mis meenutab natukene isegi võibolla Eestit, kuid Eestis oleks ikkagi see kõige aeglasemalt tegutsev firma.
Kuid kindlasti peab rõhutama, et see töö on väga lebo! Üks päev käisime Mikega näiteks madusid, ämblikuid ja papagoisid otsimas pool päeva, kuna ülemus ei luband tööd juurde küsida! :D Madusid ja ämblikuid minu õnneks ei näinud see päev, kuid hiljem nägin ära RedBack ämbliku, mis oli suht väike ning lõin surnuks ta kohe.
Madude, cannabisi, ämblikute, papagoide otsingutel
Lõuna hakkab ametlikult meil kell 10:00, aga meie alustame juba 9:45 ja lõpetame 10:40 ehk teeme poole tunni asemel peaaegu, et ühe tunni alati, siis on hea aeg kas laaduris pikali visata või päikest võtta. Lõpetame ametlikult kell 16.00 aga 15.00 juba pakime asju kokku ja masinad on 15:30 alati kohas, kus nad peavad olema. Seega olen kell 16:00 juba poolel teel koju :D
Järgmise postituseni! (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar